- juulil 1971 avati Lahemaa Rahvuspark
Lahemaa – sõna „lahemaa“ tõlgitakse eesti keelest vene keelde kui „lahtede maa“. Kogu rannajoon on tõepoolest lahtesid täis, näiteks Hara, Eru, Käsmu jt.
Siin asub ka Juminda neem, mida peetakse Eesti kõige põhjapoolsemaks punktiks.
Lahemaal elab nii suuri kui ka väikseid loomi: metssigu, ilveseid, pruunkarusid, hunte, metskitsi, kopraid, rebaseid, jäneseid jt.
Populaarseim puhkuseliik Lahemaal on jalgsimatkad:
Võsu-Nõmmeveski. Teel saab näha Tandemäe kivikalmeid, imetleda metsa, vaadata Joaveski jõesängi ja Nõmmeveski kanjonit. Teel on kohti telkide püstitamiseks ja lõkke tegemiseks, nii et kui ilm lubab, võib jalutuskäigu pikendada mitmele päevale.
Koprarada. See on kõigest üks kilomeeter pikk. Tee kulgeb piki Altja jõge. Nimi räägib iseenda eest: raja ääres elavad koprad ja seal on näha nende kohaloleku jälgi, näiteks arvukalt näritud puid.
Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada. Rada algab Hara-Juminda maantee lähedalt parklast, mis kulgeb mööda poolsaare idakülge. Kaheksakujulise marsruudi kogupikkusest moodustab 2 km laudtee. Õpperada on puudel tähistatud roheliste ja valgete märgistega ning raja ääres on 3 suurt ja 9 väikest infotahvlit. Rajal asub Eesti suuruselt kolmas rändrahn nimega Majakivi.
Käsmu küla. Käsmu küla mainiti ajaloodokumentides esimest korda 1453. aastal. Käsmus asus meremeeste kool ja pea igas peres oli mõni kapten või tüürimees. Sellest väikesest külast pärineb enam kui 150 kaptenit, mistõttu kutsuti Käsmut kaptenite külaks.
Kuradisaar asub Käsmu küla lähedal. Selleni pääseb jalgsi, kuid tõenäoliselt ei õnnestu sinna pääseda kuiva jalaga. Siksakiline rännak üle rändrahnude erutab meeli, olles küll pisut ekstreemne, kuid üldiselt ohutu.
Käsmu kivikülv. Lahemaa suurima, Käsmu kivikülvi läbimõõt on üle 20 meetri. Peaaegu kõigil hiiglaslikel rändrahnudel on nimed, mis on hoolikalt üles märgitud rahvuspargi kaartidele. Kuid park ei ole kuulus mitte ainult looduse ilu poolest.
Vihula mõis. Vihula mõis on ehitatud 1501. aastal, olles seega üks vanimaid Lahemaa looduskaitsealal. Tänapäeval on kõigi hoonete üldpind 8000 ruutmeetrit. Kesksete hoonete ümber laiub kaunis park.
Palmse mõis. Palmse mõis asub otse Lahemaa rahvuspargi südames. Meistrimaja, nagu me seda tänapäeval näha võime, rajati 17. sajandi lõpus ja ehitati ümber 1785. aastal. Palmse mõisas on külastajatele avatud automuuseum, mille eksponaatide hulgas on Aleksandra Kollontai must esindusauto. Lisaks võib jalutada pargis, mille suusaradade pikkus on 12 km ning mida ääristavad kosed ja meeliülendavad maastikud. Palmse mõisa territooriumil on tänini säilinud võimsad kivihunnikud. Kehva saagi ajal aitasid kohalikud mõisnikud oma talupoegi, pakkudes neile toiduks teravilja. Talupojad otsustasid puhastada tänutäheks mõisnike põllud kividest. Nii need kivihunnikud tekkisidki. Mõisas on ka 13 rändrahnu läbimõõduga 10 meetrit.
Sagadi mõis. Rahvuspargi pärl on Sagadi mõis, mis on ainulaadne selle poolest, et on suurepäraselt säilinud peaaegu algsel kujul. Mõisal on üle 500 aasta pikkune ajalugu. Mõis asub künkal põldude vahel ja seda ümbritseb kaunis park. Siin on ka lõpmatuse märgi kujuline tiik, mis pidi sümboliseerima mõisa omaniku igavest armastust oma naise vastu. Sügisel peatuvad mõisa valdustes lõunasse lendavad suured kureparved. Tänapäeval tegutseb siin metsamuuseum, kust saab teavet nii Eestis leiduvate puude ja taimede kui ka Lahemaal elavate lindude ja loomade kohta.
Võsu alevik on üks Põhja-Eesti vanimaid suvekuurorte, mis asutati 19. sajandil. Neil päevil suvitasid Võsul paljud tuntud inimesed Revalist, Dorpatist, Peterburist ja Moskvast. Võsu umbes kolme kilomeetri pikkune rand on Põhja-Eesti üks populaarsemaid randu.
Tammispea küla. Tammispea küla asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Meie jaoks on see koht saanud armsaks lemmikpaigaks alates 1996. aastast, kui korraldasime sellel territooriumil esimest korda laagrit. Huvitaval kombel leidus siin inimasustust juba 500 aastat tagasi, ainult et nimi on mõnevõrra muutunud: Tammispest sai Tammispea. Enne 1997. aastat kuulus Tammispea Vihasoo küla koosseisu ja seetõttu võtsime selle oma laagri teiseks nimeks (esimene oli Tšudelandia ehk Imedemaa). Küla on väike – ametlikult on siin kõigest 50 elanikku, suvel muidugi rohkem, kuid sellest hoolimata leidub siin väga huvitavaid vaatamisväärsusi: näiteks looduskaitseobjekt Tammispea liustikukivi. Selle mõõtmed on 11,2 × 7,1 × 7,8 m, ulatus umbes 27,8 m, maapealne ruumala 262 m. See on Mandri-Eesti kõige kõrgem liustikurahn. Tammispea külas elab ja töötab eesti skulptor Aivar Simpson.