Hooaeg 2019

1) Kui vanalt võib lapse laagrisse saata?

1.1. Lastelaagrite korraldamist reguleeriva seaduse järgi alates 7. eluaastast.

1.2. Tegelikkuses oleneb vanus sellest, mida vanem

taotleb. Väiksemad lapsed (7–9-aastased) saadetakse laagrisse sageli seepärast,

et nad viibiksid järelevalve all, kui vanemad töötavad. On hea, kui vanemad

selgitavad lapsele, kuhu ta sõidab, mida õpib jne. Muidu on laps

kogu aeg mures ja ootab, millal vanemad talle järele tulevad.

Selline laps ei tule enam teist korda laagrisse.

 

2) Kuidas hinnata, kas laps on psühholoogiliselt valmis laagrisse minema (vanematest eemal viibima)?

Seda oskab küll ainult VANEM öelda, kuna üksnes tema teab, missugused on tema lapse eripärad, võimed ning suhtlemise ja enese eest hoolitsemise oskused. Keegi teine seda öelda ei saa. Juhul kui vanem seab lapsele ülesandeks õppida enda eest hoolitsema ja eakaaslastega suhtlema, siis võib laagris viibimisest kasu olla, kuid vanemad peavad olema teinud kodus palju eeltööd.

 

3) Mida peetakse silmas laagrisse minekuks valmisoleku all (igapäevase enese eest hoolitsemise oskused, uues kollektiivis kohanemise võime)?

Valmisolek laagrisse minna tähendab lapse soovi eakaaslastega suhelda ja uusi sõpru leida. See on väga individuaalne, millises vanuses niisugune soov tekib. Umbes 90% lastel sellist soovi peaaegu ei tekigi, kuna nad suhtlevad põhiliselt internetis ega tunne inimestega suhtlemise järele vajadust – siinkohal peaksid vanemad sekkuma ja selgitama, kui tore on mängida koos sõpradega eri mänge (mõelge oma lapsepõlvekogemustele õues, laagris). Tänapäeva lapsed peaaegu ei mängigi enam õues ja kuna koolis pannakse rõhku peamiselt õppimisele, siis ei oskagi nad suhelda ega koos mängida. Sageli kuuleb laagris selliste laste suust järgmist: „MINA EI MÄNGI MITTE MIDAGI, MULLE SEE EI MEELDI, SIIN ON NÕME – ARVUTIT POLE.” Sellest pole lugu! MEIE laagri personal on harjunud sellistes tingimustes töötama. Meie ajame ikka oma rida edasi ega kavatse laagrit arvutitega varustada – põhirõhk on programmil, mis keskendub ühismängudele värskes õhus.

 

4) Kuidas valida vahetust, kuidas aidata lapsel orienteeruda jne?

4.1. Laagri valimisel võiks lähtuda järgnevast. Eesti lastelaagrite seaduse järgi on laagreid kahte liiki: 1) konkreetse ülesandega (nt keeleõpe, turism jne) PROJEKTILAAGER – sellisel laagril puudub litsents, kuid kõigil töötajatel (direktor, kasvatajad) peab olema laagris töötamiseks tunnistus; 2) LITSENTSITUD LAAGER (neid on Eestis 25) – sellisel laagril peab olema litsents, kõigil töötajatel tunnistus ja iga vahetuse kohta teemakohane laagriprogramm. Vanemal, kes sai laagrituusiku, on õigus nõuda näha kõiki eelmainitud dokumente.

4.2. Vahetuse valimine oleneb vanemast ja lapsest. Laagritel on oma veebisaidid, kus on avalikustatud kogu teave vahetuse programmi kohta.

 

5) Kuidas vanemad saavad last aidata (missugused vaktsiinid tuleb teha ja millal, millest peab lapsele kindlasti rääkima, kas vanemad peaksid ise millestki teadlikud olema)?

5.1. Vaktsineerida võiks entsefaliidi vastu (perearst teeb) veebruarist kuni aprillini – see ei ole kohustuslik, aga soovitatav.

5.2. Juhul kui peate veel millelegi tähelepanu juhtima, siis tehke seda tuusiku ostmisel TINGIMATA. Meie laagris antakse vanematele ankeet, kuhu nad saavad kirja panna kõik, millele tuleb nende lapsega tegeledes tähelepanu pöörata. Laagriks valmistumisel tuleb lapsele KINDLASTI selgitada, kuhu ta sõidab, kuidas peab teiste lastega suhtlema ja kelle poole saab murega pöörduda (kasvataja).

 

6) Raha, väärisesemed, mobiiltelefonid …

6.1. Asutus (= lastelaager) vastutab ÜKSNES nende asjade eest, mis on antud kasvataja kätte hoiule.

6.2. Peaaegu kõigis laagrites müüakse maiustusi ja karastusjooke, seepärast võite anda lapsele mingisuguse rahasumma kaasa, kuid väiksemate laste puhul (7–8-aastased) soovitame anda selle kasvataja kätte hoiule (vanemate lastega on niisugust kokkulepet keerulisem saavutada).

6.3. Mobiiltelefonid on laagrite nuhtlus, kuid midagi pole parata! Häda on selles, et lapsed tahavad võtta mobiiltelefoni kaasa nii randa kui ka metsa, aga kuna seal joostakse ja hüpatakse, siis võib telefon ära kaduda (selliseid juhtumeid on olnud). Teine mobiiltelefonidega seotud ebameeldivus – laps tülitses teistega või tal hakkas kuskilt valutama ja ta helistab loomulikult kohe emale, mitte ei räägi kasvataja või meedikuga. Ema on paanikas, aga laps oleks poole tunni pärast teistega ära leppinud või meditsiinitöötaja talle abi andnud … Seepärast soovitame – ärge andke lapsele väga kallist telefoni meie laagrisse kaasa ning suhelge temaga kindlal kellaajal, nt enne õhtusööki, mil kõik lapsed on juba kindlasti laagriplatsil tagasi ning tohivad mobiiltelefonid välja võtta ja vanematele teada anda, kuidas neil läheb. Väikeste ja/või esimest korda elus laagris viibivate lastega on soovitatav suhelda kasvatajate kaudu, kuna ema häält kuuldes hakatakse sageli nutma.

 

7) Dokumendid

7.1. Pärast makse tegemist antakse/saadetakse vanematele meelespea, kus on kirjas vahetuse kuupäevad, väljasõidu koht, kaasavõetavad asjad ja laagri kontaktandmed.

7.2. Juhul kui tegemist on välismaalasega, siis on kindlasti vaja tervisekindlustust.

 

8) Rõivad, isiklikud asjad

Üldjuhul on meelespeas kõik kirjas, kuid kogemusest võib öelda, et sageli tekib puudus SOKKIDEST JA ALUSPESUST, mida tuleb TINGIMATA pakkida kaasa igaks vahetuse päevaks (eriti kehtib see väikeste laste kohta). Juhul kui laps sõidab laagrisse juunis, siis ei tee paha panna kaasa ka kummikud. Samuti on oluline peakate – seda on vaja nii kuuma kui ka külma ilmaga ja metsas.

 

9) Kuidas vanemad peaksid käituma, kui laps viibib laagris?

9.1. Helistage lapsele, kuid kindlal kellaajal.

9.2. Väiksemate lastega on soovitatav pidada sidet kasvatajate kaudu.

9.3. Tulge vanemate külastuspäeval õigeks ajaks kohale, sest tavaliselt on lapsed valmistanud ette kontserdikava ja KÕIK lapsed soovivad, et vanemad näeksid nende esinemist. Juhul kui te ei saa külla sõita, siis teatage sellest KINDLASTI kasvatajale. Siis saavad laagritöötajad lapsele selgitada, et tema juurde ei tulda ja et temaga tegeletakse sel päeval individuaalprogrammi alusel.

10) Mida peaks teadma delikaatsetest olukordadest?

Vanem peab õpetama lapsele, et mistahes murega võib pöörduda kasvataja või laagrijuhi poole – nemad saavad teda ALATI aidata. Selleks et kasvataja leiaks lapsega tema lühikese laagris viibimise aja jooksul ühise keele, rääkige oma lapsest võimalikult PALJU (iseloom, harjumused, harrastused jne).

 

11) Kas midagi olulist jäi tähelepanuta?

Ei jäänud! Tahan panna vanematele südamele – ärge keelake lapsele mänguderohket lapsepõlve ja suhtlust, laager on selleks hea võimalus! Kui vanemale on oluline, mida laps sõi ja kuidas magas, siis lapsele on kõige tähtsam, et ta leidis endale sõpru ning sai laagris ilma ema-isa abita hakkama. Lapsed vaatavad laagrile hoopis teise pilguga! Nõuanne vanematele – meenutage, millised te ise lapsena olite.

Soovin teie lapsele meeldivat ja sisukat puhkust!
Irina Djatšenko
Vihasoo lastelaagri direktor